Grillimine - mis see on?

Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus – ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika – sellistel hetkedel tundub elu täiuslik!
Sageli on lihal värskes õhus parem maitse kui toas, seetõttu on väga levinud igasugused grilli- ja aiapeod ning piknikud. Just grillimine on see toiduvalmistamise viis, mis on selliste lõbusate pidude lahutamatuks osaks ning ühtlasi ka üks lihtsaim ja levinuim moodus valmistada toitu vabas õhus.

Grillimise algtõed on meil kõigil teada, kuid on olemas palju nippe, kuidas muuta liha, kala jm toiduained grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja -oskuse.

Arvatakse, et inimesed on valmistanud toitu lahtisel tulel juba mitukümmend tuhat aastat. Lõkkes lahtisel tulel küpsetamisest arenes aja jooksul kaasaegne grillimine hõõguvate süte kohal. Seega on grillimispraktika pidevalt arenenud ning grillitud hõrgutised muutunud üha maitsvamaks.

Grillimise kodumaaks peetakse Ameerikat, seal on ka tänapäeval grillimine ülipopulaarne. Grillimise pisik on süvenenud järjest rohkem ka eestlastesse! Eestlased on tulihingelised grillijad!

Grillimine on küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st soojuskiirguse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus, kuna aga kuumus on väga kõrge, tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus.

Röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine – kuivkuumutamine kuuma õhuga hõõguvate süte/küttekeha kohal või kõrval. Röstitakse toimub ilma rasvaineteta (näiteks pähklite röstimine pannil), on olemas ka spetsiaalsed saiarösterid.

On olemas ka spetsiaalsed grillpannid, millega saab liha praadida. Tulemuseks on ilus vöödiline pruunistatud liha, mis sarnaneb välimuselt grill-lihaga. Parima tulemuse annab malmist grillpann, kus liha küpseb ühtlaselt ja jääb mahlane. Enne liha pannile panemist tuleb malmpann korralikult kuumutada ja määrida kergelt toiduõliga. Seejärel keerake kuumus natukene madalamaks ja asetage liha pannile. Liha võiks katta umbes 2/3 pannist. Grillpann sobib väga hästi ka puu- ja köögiviljade pruunistamiseks.

Grillimine omakorda jaguneb veel kaheks meetodiks – grillimine ja broiling. Neist esimese puhul tuleb kuumus alt, teise puhul aga ülevalt. Paljudes kauplustes on suured grillahjud, kus küpsetatakse searibi, terveid broilereid jm, seda tegevust nimetataksegi broilinguks.

Grillida saab ka tavalises praeahjus, kui panna liha või muu toit ahjuplaadil olevale restile. Küpsemise ajal tuleb kasta liha marinaadi või kastmega ja keerata sellel teine pool.

Parem vorst grillil kui siga katusel.